misslingen
C2#18,189Hear it
verb
- to fail; to be unsuccessful
Forms
Present
| I | misslinge |
|---|---|
| you | misslingst |
| he, she, it | misslingt |
| we | misslingen |
| you (plural) | misslingt |
| they | misslingen |
Preterite
| I | misslang |
|---|---|
| you | misslangst |
| he, she, it | misslang |
| we | misslangen |
| you (plural) | misslangt |
| they | misslangen |
Subjunctive I
| I | misslinge |
|---|---|
| you | misslingest |
| he, she, it | misslinge |
| we | misslingen |
| you (plural) | misslinget |
| they | misslingen |
Subjunctive II
| I | misslänge |
|---|---|
| you | misslängest / misslängst |
| he, she, it | misslänge |
| we | misslängen |
| you (plural) | misslänget / misslängt |
| they | misslängen |
Imperative
| you | missling / misslinge |
|---|---|
| you (plural) | misslingt |
Other forms
| infinitive | misslingen |
|---|---|
| past participle | misslungen |
| present participle | misslingend |